Ostan uue trimmeripea ja panen selle Husqvarna ketaslõikuri külge. Vana trimmer tõrgub ja pole vist mõtet teda remondimehe kätte enam viia. Kaheksa (!) suve ja sügist on ta mind teeninud ning hektarite kaupa rohtu ja võsa niitnud. Aeg pensionile jääda.
Metsatööle täna ei jõuagi, sest koduaed vajab hooldamist. Küll aga teen igaõhtuse ringkäigu, lootes kohata mõnd metsaelanikku ja vaadata vanad tuttavad üle. Linavästrikuemand istub endiselt pesal. Märkasin paekivimüüri praos sammalt ja kui lindu veel haudumas polnud, nägin seal suurt kuhja mune. Vähemalt 7-8 tk. oli. Teeäärses männinoorendikus loodan jälgida kadakatäkside toimetusi, aga need häälitsused, mis sealt kostavad, kuuluvad hoopis väike-kirjurähnile. Mida ta küll maapinna lähedal noorte mändide tüvedelt otsib, ise samal ajal valjult tiksutades. Õhtul hämaras häälitseb maja taga metsas kodukakk. Eelmisel suvel olid tal pojad, kes pimedal augustiõhtul häälekalt oma olemasolust teada andsid. Ehk kuulen neid ka sel aastal…
Metskitsed saavad suverüü selga.. Jälgin autoaknast, kuidas langi servas sokuisand põõsaga madistab. Ilusad sarved tal! Kitsenoorik tegeleb oma välimuse eest hoolitsemisega ja püüab seljalt talvekasuka jäänuseid nakitseda. Tuul puhub nende poolt, minul on autoaken lahti ja nii nad mulle järjest lähemale jõuavad. Mahlaseid suutäisi ampsatakse iga põõsa küljest. Külluslik aeg ka metsaelanike jaoks.
Õhtul kostab kolmest kandist ööbikute laksutamist. Üks sätib end üsna mu akna lähedale, nii et uinumine ja ärkamine käib viimasel ajal ööbikulaulu saatel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar