Ilm läheb järjest soojemaks ja päevane niitmistöö muutub üksluiseks. Õnneks saan täna esimese ringi suurele platsile peale. Seda on umbes 1 ha jagu. Rõõmustan, et küllap on sellest kasu nii kotkastele, hiireviule ja händkakule. Suurte puude all on „lubja”-lärakaid – järelikult peetakse okstel istudes jahti. Niitmata rohu seest oleks saaki (hiired, mutid, konnad) hoopis raskem kätte saada. Viimastel aastatel pole pesapaikade ümbruses enam niidetavaid heinapõlde. Künti üles ja külvati vili peale. Sellega kaasnevad umbrohutõrje mürgid. Jääb oodata, millal põllumeeste külvikorras uuesti heinapõllu aeg tuleb. Mingil määral aitab minu töö röövlinde toidulauale kaasa.
Kuulen pea kohal ronga hädakisa. Konnakotkas on ühele kohta kätte näitamas. Paar nädalat tagasi lendasid rongapojad pesalt minema ja pole veel selgeks saanud, kuhu lennata ei ole soovitav. Kotkamamma istub arvatavasti pesal. Poolteise kuu pärast saab teada, kas asja ette.
Jälgin tasapisi nagistamisi uue metsaseaduse poolt ja vastu. Ega oskagi päris selgelt oma seisukohta välja öelda. Mulle meeldib üks tänane erametsaomaniku väljaütlemine, et elasime RL üle, elame ka RE üle. Minagi arvan, et kuni sunniviisiliselt metsa maha võtma ei panda ja lastakse oma peaga otsuseid vastu võtta, on kõik veel hästi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar