Alustan uuesti niitmist pärandkultuuriobjektil – vanal taluasemel. Linavästriku pojad on müüri augus olevast pesast välja lennanud ja häälitsevad puuokstel. Nüüd on mul vaba voli müüri äär puhtaks niita. Kui pesale lähenen, lendab üks västrik mu kõrvale müürile ja siutsub ägedasti. Mis sest, et pesas enam kedagi pole.
Pikka tööpäeva ei tule, sest saan järsku sahmaka vihma kaela. Tuleb kui pangest ja koos raheteradega. Lõpetan töö, sest vett pritsivat rohtu pole kuigi mõnus niita. Aga vihma on vaja.
Paraku ei kesta see kuigi kaua ja hiljem selgub, et koju peenramaa kohale pilv ei ulatunudki. Kui riided kord juba märjad, siis otsustan tee ääres veidi ringi vaadata. Naabrite metsas on langi ääres läänepoolses küljes värsket tormiheidet näha. Neil on see juba mitmes kord, kui avatud küljest tuul metsa rüüstab.
Põikan sisse metsa, kus kaks aastat järjest kanakull pesitses. Eelmisel aastal pesa enam polnud, oli laiali lõhutud. Aga täna nägin täpselt sama kuuse otsas uut risupesa ja puude alune oli tihedalt „lubjapritsmeid” täis. Keegi peab seal üleval elama! Tuule ja vihmaga pojad arvatavasti lösutavad pesa põhjal ja ka binokliga ma alt kedagi ei näinud.
Liigun edasi sünnikodu metsa. Tundub, et seekord pole tuul suuremat kahju teinud. Süda valutab lagedale kuivale kohale istutatud kuusetaimede pärast. Kui seal mõned nädalad tagasi käisin, polnud pungad avanenud ja kuidagi kollakad tundusid need taimed. Täna on pilt lootusrikkam. Ümberringi on rohi ka kõrgemaks kasvanud ja annab varju. Lisan pildi. Need kuused istutasin 24. aprillil 2008 ja koht on avatud hommiku- ja lõunapäikesele.
Ka selles metsas on siin-seal noortel kuuskedel märgata punakaid ladvakasve. Väike kuusevaablane on end sisse seadnud.
Pikka tööpäeva ei tule, sest saan järsku sahmaka vihma kaela. Tuleb kui pangest ja koos raheteradega. Lõpetan töö, sest vett pritsivat rohtu pole kuigi mõnus niita. Aga vihma on vaja.
Paraku ei kesta see kuigi kaua ja hiljem selgub, et koju peenramaa kohale pilv ei ulatunudki. Kui riided kord juba märjad, siis otsustan tee ääres veidi ringi vaadata. Naabrite metsas on langi ääres läänepoolses küljes värsket tormiheidet näha. Neil on see juba mitmes kord, kui avatud küljest tuul metsa rüüstab.
Põikan sisse metsa, kus kaks aastat järjest kanakull pesitses. Eelmisel aastal pesa enam polnud, oli laiali lõhutud. Aga täna nägin täpselt sama kuuse otsas uut risupesa ja puude alune oli tihedalt „lubjapritsmeid” täis. Keegi peab seal üleval elama! Tuule ja vihmaga pojad arvatavasti lösutavad pesa põhjal ja ka binokliga ma alt kedagi ei näinud.
Liigun edasi sünnikodu metsa. Tundub, et seekord pole tuul suuremat kahju teinud. Süda valutab lagedale kuivale kohale istutatud kuusetaimede pärast. Kui seal mõned nädalad tagasi käisin, polnud pungad avanenud ja kuidagi kollakad tundusid need taimed. Täna on pilt lootusrikkam. Ümberringi on rohi ka kõrgemaks kasvanud ja annab varju. Lisan pildi. Need kuused istutasin 24. aprillil 2008 ja koht on avatud hommiku- ja lõunapäikesele.
Ka selles metsas on siin-seal noortel kuuskedel märgata punakaid ladvakasve. Väike kuusevaablane on end sisse seadnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar