19. juuni Ootamine

Eile oli ebaõnnestunud päev ja polnud tahtmist midagi päevikusse kirjutada. Olin ootamisest lihtsalt väsinud. Lõunaks oli saematerjal valmis saetud ja õhtupoole pidi auto tulema. Ei saanud oma tööd ka teha, sest tuli olla valmis, et vedajale kohad ja teed kätte näidata. Õhtu eel selgus, et veoautol oli miskit elektroonikaga lahti ja enam ei käivitunud. Et väsinud vaimu kuidagi ergutada, niitsin hilisõhtul kodus maantee ääred jaanipäevaks puhtaks.

Täna selgus, et spetsialist, kes vea üles otsiks, saab alles homme tulla. Hea, et metsaühistus on mitmeid tuttavaid, kellelt abi küsida. Õnnestuski kokku leppida, et saan auto, aga enne tehakse oma veod ära. Nii jäingi passima tee äärde, et hiljem äkitselt kiireks ei läheks. Ootaja aeg on pikk. Ja siis näen tee ääres tuules lehvivaid moone. Punased lilled tegid meele rõõmsaks. Ühel hetkel tuli ka oodatud auto. Edasi läks kõik ladusalt ja koorem oli poole tunniga jõe ääres kohal. Hirm, et metsaveoauto haaratsid võiksid saematerjali vigastada, oli asjatu.


Külapoisid olid kohale kutsutud, et prusse ja laudu aitaksid tassida. Need tuleb kõik üle kitsa silla taluõuele käsitsi tuua. Kõige kiirem oli õhukesed lepalauad korralikult staabeldada, sest vabalt kuivades hakkavad need kohe kaardu ja kõveraks kiskuma. Raskuseks ladusime paar rida prusse veel peale. Hiljem sai teine virn prusse ja laudu ka üles laotud. Homseks jäävad pikad sarikaprussid, nende alus sai õhtul valmis tehtud.

Päevast oli veel niipalju kasu, et Erametsakeskusele panin posti metsamajandamiskava väljamaksetaotluse.