juuni 04, 2008

4. juuni Viudel rikkalik toidulaud

Niidan sünnitalu õuealasid. Seda rohkem maastikuhoolduse pärast ja et endal oleks parem vaadata.

Üleeile niitsid ühistu põllumehed minu sünnikodu väljadelt heina maha ja täna kaarutati see vaaludesse, sealt hekseldati koormatesse. Rohi läks suurfarmile siloks. Aeg-ajalt teen pausi, et võtta binokkel ja jälgida linde, kes rikkaliku söömaaja peale kohale saabuvad. Kõigepealt muidugi valge-toonekured, keda loen kokku 16. Traktori lähenedes ei vaevu nad isegi mitte lendu tõusma, vaid jooksevad mõne sammu eemale, et masin mööda pääseks. Ümbruskonna hiireviud on kõik kohal, kokku 6 lindu. Mõned rongad ja hallvaresed samuti. Varasuvine heinaniitmine on seotud loendamatute pisielukate ja linnupoegade hukkumisega. Rohuvaaludes on liha, mida toonekured ja röövlinnud enda ja oma poegade kõhutäiteks saavad. Lõokesed on kõik kadunud, kiivitajad samuti. Rebane hiilib metsaserval ja küllap jätkub üht-teist ka temale. Paraku on looduses nii, et ühe surm tähendab teisele ellujäämist.

Hiireviude jälgimine on põnev. Nende tiivamustrid on varieeruvad. Tänagi oli üks lindudest heledam, vastu päikest vaadates beežikates toonides. Vaikselt lootsin, et ehk tulevad kaugemalt kohale ka mõned konnakotkad. Täna mitte. Minu metsas, põllunurgast 100 m kaugusel, on vana kase otsas üks hiireviu pesa. Eelmisel aastal pesitseti seal esimest korda. Praegugi peaks pesas juba poeg või kaks olema. On vahva jälgida, kuidas viu rappelennul põllu kohal õhus paigal seisab. Vehib tiibadega nagu tuuletallaja. Siis sööstetakse alla maapinnale ja toidupalake on käes. Kui neid korraga mitmeid on õhus, siis kostavad ka pikad viiu-hõiked.

Minu sünnikodu laudamüüris pesitseb kivitäksi pere. Samas kõrval on ka linavästrikud. Linavästrik on kohe putukaid püüdmas, kui olen lapikese rohtu madalaks niitnud. Istun vahepeal puhkama ja siis tuleb kivitäks. Rahumeelne linavästrik kihutatakse tugevama poolt eemale. Kivitäks asub tähtsal moel niidetud ala revideerima. Kui aga püsti tõusen ja tööle asun, kaob täks müürile ja linavästrik on taas mul kannul. Just nagu inimeste seaski, et nõrgemad tõrjutakse kõrvale. Aga see on juba mõne teise päeva ja teist teemat puudutav jutt.

Kommentaare ei ole: