01. juuli Juuli algus

Normaalsed inimesed vist puhkavad sel suvekuul, mina muudkui sekeldan. Hommikupoolik kulub paberitööle, siis kähku sünnikodu maadele, kus kuuldavasti üks niiduk parasjagu töös. Mul on suures taluõues veel niitmata üks kandiline tükk, millel ka suurem masin kui minu oma kondiaurul töötav trimmer või lõikur töötama mahuks. Saame kaubale ja enne õhtut lubatakse ära teha.

Kuna ma pole tükk aega käinud kohas, kus mai esimeses pooles händkaku kolm poega end mitmel korral näitasid, siis lähen sinna üksildasse paika asja uurima. Kakud on oma elu kusagile mujale elama läinud, aga puuladvas uhkeldab ilus tedrekukk. Karjääri veelombist tõuseb pladistades lendu sinikael, talvikestel on vist teine pesakond lapsi, kellele toitu tassitakse. Tagapool käib suvine metsatöö. Traktor on võsa vahele jätnud mustad porised rööpad. Ka suvel võib sedamoodi pinnast rikkuda, kui saju ajal pidevalt raskeid koormaid veetakse. Heinamaadel, kraavipervedel ja teeäärtes annab värvi pikaajaline suvine õitseja härghein (pildil).

Minu sünnikodu laudamüürides elutseval kivitäksi paaril on pojad ringi lendamas ja kogunevad puuriitade peale. Esialgu ei sarnane nad välimuselt kuigi palju vanalindudega, ainult häälitsus tsk-tsk on sama. Et ooteaega paremini kasutada, niidan lauda ümbrust. See on maa, kus lapsena mängisin, käisin laudas loomi talitamas või suvel karjas. Enne mind on seal elatud vähemalt 16.sajandi lõpust. Koht on järjest läinud isalt pojale ja nii mitu sajandit. Kahjuks minu isal poegi polnud, ainult mina üksi. Isa ei tulnud sõjast tagasi.

Ootamatult tugev vihmavaling teeb paugupealt riided märjaks. Paar tundi istun autos vihmavarjus, sest kallab kui oavarrest. Igas suunas silmapiiril on taevas hele ja tundub, et vihm ei lõpe enne, kui pea kohal liikumatult seisev pilv tühjaks jookseb. Kui traktor kohale jõuab, on päike väljas. Veerand tunniga saab see tükk niidetud, millele mul oleks terve pikk tööpäev kulunud.