Millegipärast on nii, et kui olen päevasest tööst väsinud ja riided vihmast märjad ning otsustan kohe koju minna, teen vea. Eile oleksin kasvõi märjana pidanud sõitma korraks oma jõeäärsesse metsa, kus olid õhtul käimas järjekordsed sündmused ümber konnakotka püsielupaiga. Minu piirinaaber, metsafirma, protsessib looduskaitsjate ja keskkonnaministeeriumiga väike-konnakotka püsielupaiga moodustamisel määratud sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi piiride pärast. Oleks, et oma maa piiride pärast, vaid millegipärast just minu maal asuva sihtkaitsevööndi pärast. Ma ei ole kedagi oma eestkõnelejaks palunud ja mind need piirangud ei häiri, sest piirid arvestavad looduslikke tingimusi: sihtkaitsevöönd vanas metsas, piiranguvöönd noorendikus. Piiranguvöönd võimaldab sügis-talvisel ajal seal ka vajalikke hooldustöid teha ja noore metsa kasvamist suunata.
Kuna meie mail töötab naabrusvalve (jahimehed ja tee ääres elav noor maapere) edukalt, ei jää ükski tundmatute autode kogunemine või suuremad liikumised mulle teadmata. Nii jahisektsiooni esimees kui külamees rääkisid, et autosid tuli mitu ja mehed liikusid, binoklid käes, minu metsas kotkapesa kandis. Jahimehed kahtlustasid salakütte ja otsustasid tee blokeerida ja asja selgitada. Polnudki salakütid, olid ametimehed ja metsafirma esindaja. Tegid piire looduses selgeks. Täna oli kuulda, et kasutult. Kes loodud protsessima, sel muutub see haiguseks ja hakkab korduma.
Olin täna oma niitmisjärjega sealkandis terve päeva ja kui õhtul koju sõitma hakkasin, nägin õnneks, et konnakotkas tiirutas pesa lähistel. Loodetavasti on neil pojaga kõik hästi ja metsa tungijad suurt ohtu ei kujutanud. Samas mõtlen, et olen aastaid teadlikult vältinud märtsist septembrini OMA metsas kotkapesa lähistel liikumist. Eriti ohtlik aeg on kevadel, kui esimene muna munetakse või parasjagu haudumine käsil. Kohe lähedal suure männi ladvas on ronga pesa ja need linnud juba juhust mööda ei lase, et valveta pesast muna näpata. Sama lugu on abitu pojaga, keda ohustavad mitmed kullilised ja nugis, see armas pehme röövel. Seepärast on inimese kohus mitte põhjustada hauduva või poega valvava vanalinnu häirimist ja pesast eemale peletamist. Kes kotkaid lähemalt näinud, see austab neid uhkeid linde ja tahab, et kevadine tervituslend korduks ka järgnevatel aastatel. Kõik siin ilmas ei pea inimest teenima, osa metsa võiks ka lindude ja teiste elukate koduks olla. Tunnen end palju rikkamana, kui suudan oma soovide ja looduse vahel tasakaalu leida.
Aga mis ma sellest kirjutan. Kel mõistmist, see mõistab isegi, kel seda pole, protsessib edasi. Sest mets tahab raiumist ja raha teenimist. Paraku…
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar