Üks pereheitmise sülem saabus täna lõuna ajal mulle jõe äärde vanale taluõuele. Parasjagu käis meil keldri müüridele materjali tõstmine, kui poisid järsku märkasid, et must parv keerleb vana saare okste vahel. Läks veidi aega ja mesilinnud hakkasid allapoole maapinnale tulema. Sel saarel on juurte vahel üks auk, kuhu oravad oma talvemoona panevad. Aga arvatavasti on sellest august kõrgemal ka tühimik, kuhu nüüd mesilasema lendas ja kogu ülejäänud rahvas talle järele läks. Õhtuks oli kõik rahulik ja käis vaikne lend sisse ja välja. Panen pildi ka sellest puutüvest ja need udused laigud on mesilased, mõni on ka samblal teravamalt nähtav.
Helistasin tuttavale mesinikule, aga ta oli kiirete töödega hõivatud ja polnud võimalik vaatama tulla. Kahtlane, kas mesilased sellest august enam välja tulla tahaksid ja nii tuleb jälgida, mis edasi saab. Mõned aastad tagasi elasid mul jõe ääres vana kase tüveõõnsuses mesilased mitu aastat, kuni kask tormiga murdus. Eriline oli see, et mesilased elasid kasetüves ka talve üle. Üks oht on vist veel. Seal tiirutab sageli herilaseviu, kes paar aastat tagasi maa sees pesitsenud herilased välja kraapis ja nahka pistis. Ainult kärjetükid olid augu kõrval laiali. Kas see lind ka mesilasi sööb, ma ei tea.
Mesinik Allu – mida teha?
Selle rõõmsa sündmuse kõrval oli hommikul ka kurb leid. Üks hiireviu oli elektriliini traatidesse lennanud ja seal, kus posti juures kannude kõrval veel mingi kaardus traat on, kinni jäänud ja hukkunud. Rippus tiibapidi posti kõrval traatides.
Aga tööpäev läks suurepäraselt korda. Silla tugipostid said kohale pandud, keldri müüridele palgid peale tõstetud, lauakoorem läbi metsa kohale toodud. Ootamisaegadel jõudsin mitu paagitäit tühjaks töötada ja tükikese maad puhtaks niita. Vaat sellised päevad mulle meeldivad, kus kõik laabub ja pidevalt töö käib.
2 kommentaari:
Tere Leili! Kui nad on seal saaretüve sees, siis ei ole lootust neid sealt välja saada. Väga kahtlane, kas nad endale talvevaru enam hankida suudavad, aga kätte neid sealt enam küll ei saa. Praegu sügise ligi poleks selle sülemiga enam midagi peale ka hakata. Nad tarus ei jõuaks peret enam nii tugevaks kasvatada, et üle talve elaks. Kui nad ei sega, las nad siis olla seal saaretüves. Kui on paksu koorega saar ja pehme talv, siis nad ehk isegi elavad talve üle, kuigi see on väga kahtlane.
Herilaseviu kohta olen kuulnud, et võib küll ka mesilastele ohtlik olla, aga ma ei usu, et ta pääsukesest ohtlikum oleks. Herilaseviu ma arvan, on rohkem herilasevaklade peale maias, ma pole kuulnud, et ta tarude juures käiks. Aga mul endal oleks muide hea meel, kui mul siin mõni herilasviu elaks. Mul siin teisi on - konnakotkaid ja loorkulle ja raudkull, aga herilasviu teeb mind lausa kadedaks.
Aitäh, Allu. Eks ma isegi arvasin, et las nad elavad, kuni suudavad vastu pidada. Üks mõte oli veel, et paneme seguga kinni avause alumise osa, et nugis või mõni teine tegelane sinna õõnsusesse ei pääseks. Lahti jääb ülemine ava, kust tegelikult mesilased praegu liiguvadki. Esialgu aga ei tee me midagi. Ilmad soojad ja näis, kui kaua mesilinnud seal püsivad. Mind nad ei sega, pigem on huvitav vaadata, kas järgmisel päeval linnukesed alles on, kui kohale lähen.
Postita kommentaar