Olen endale tööga liiga teinud ja ära venitanud. Paar päeva märgade riietega ei mõju ka hästi. Aga tuleb valust üle olla ja täna õhtuks saan selle niitmistöö tehtud, mis eile tundus nii otsatu. Tegemist on ühe kunagise põlluotsaga, mida pole minu ajal kordagi niidetud. Vana kulu ka kõik all ja rohi on silmini. Selline töö ketaslõikuriga nõuab jõudu ja selle kõrval mingi trimmeriga ribistamine on käkitegu. Töö mõte on selles, et kraavikallastelt saab mõned lepad, remmelgad ja toomingad välja saagida ning alles jäävad ilusad noored kuused ja kased. Kuna tühja ruumi on veelgi, siis võiks sinna veel midagi juurde istutada. Prooviks õige sel aastal ka sügisest istutamist, mida varem pole teinud.
Eile, kui töö lõpetasin ja tehtut eemalt üle vaatasin, jäi silma üks pisike tegelane, kes ukerdas niitmata rohu seest juba niidetud maale. Esimene mõte oli, et jänes. Aga ei, punakas karv ja pisikesed kõrvad olid. Ohoo, kitsetall! Nii väike ja kartmatu. Ei olnud mul kaamerat niitmise ajaks kaasa võetud ja kui olin tiiru auto juures ära käinud ning tagasi tulin, kargas sealt rohu seest eemale hoopis kitseemand. Kuhu pisike jäi, ei õnnestunud enam näha ja jälitama ma ka ei hakanud. Täna tööjärjega edasi liikudes nägin rohus veel mitmeid magamisasemeid.
Keldri valamiseks on suuremad ettevalmistused tehtud. Külapoistel oli aega, tulid kive sorteerima ja sobitama ning mina pääsesin sel ajal oma niitmisjärjele.
Kägu kukkus täna pikalt, seega 9 päeva pärast jaani = 9 nädalat pööripäevast, mis on kadripäeva paiku. Vaatame, kas veel kuulen. Igatahes 2006. aastal kukkus ta 12.juulini ja see tähendas jaanuari lõppu. Ei tahtnud tol korral seda käojuttu uskuda, aga kes mäletab, siis talvekülm tuligi alles veebruaris.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar