Avastasin juba mitu aastat tagasi, et jõe kaldal kasvavad metsikud kirsipuud. Teisel kaldal lepiku vahel on neid rohkesti ja noori tuleb järjest juurde. Hooldasin seal kord jõekallast ja jätsin noored kirsivõsud kasvama, kui muud võsa vähemaks võtsin. Mõned noored puud on vanas taluaias ja eelmisel aastal kandsid need esimesi vilju. Tänagi nägin puudel mõnd marja. Täiesti valmis ja imekombel pole linnud neid avastanud. Tegin pilti ja siis pistsin marjad suhu. Väga magusad ja valmis kirsid olid. Imelik, et koduaias söövad rästad mul kõik kirsid enne valmimist puudelt ära, aga metsast võin veel augustis marju leida.
Päevatööd läksid ladusalt. Saime töömehega ühele meelele ja kõik hakkab jooniste järgi kulgema. Kelder saab kindlasti mingiks ajaks katuse peale ja siis on kindel, et vihmad ja külmad enam vanu müüre ei lõhu. Keldris aga saan ise ja saavad mõned sõbradki kurja ilma eest varjul olla. Unistada sellest on mõnus.
Kohtusin jälle kanakullidega. Tehti valju kisa ja lennati ühest metsatukast üle tee teise tukka. Konnakotkas tiirutas heinapõllu kohal, rahulik ja väärikas, nagu alati.
Niitsin jälle ja arvestasin, et 1 ha sai viimaste päevadega üle käidud. Veel tegin puhtaks teeraja läbi kõrge rohuga põllu, et parem metsa minna oleks. Oi, kuidas parmud hammustavad, kui seisma jääda. Seepärast ei saa hetkekski paigal olla. Juulikuu saab otsa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar