Teen kodutöid ja loon aias korda, kärbin sirelipõõsaid ja koristan viimaseid pojengiõisi. See töö ei saa iial otsa ja homme võib jälle otsast peale hakata. Kannatus katkeb ja sõidan ära metsa. Kui suurelt maanteelt kruusateele ära pööran, saab minust paugupealt teine inimene. Aeglustan käiku ja vaatan sadu kordi nähtud põllusiile ja metsatukkasid. Kõik on tuttav, aga ometi iga päev nii erinev, uusi värve pakkuv ja kohtumisootusest tulvil. Jõeaasal on värve lisamas roosad ristikuõied ja tumelillad kerakellukad. Üks imekaunis ristikuõis jäi ka pildile. Liiki kahjuks ei julge öelda. Suundun pisikesele metsahäilule, kus istutatud kuuskede vahele on meeletult palju noori kaski kasvama hakanud. Esimesest hooldusest on mõni aasta möödas ja tol korral jätsin vaid mõned ilusamad kased kuuskede vahele kasvama. Nüüd on neid liiga palju. Lõikan saunavihtade jaoks kaseoksi ja seda tehes tuleb tahtmine võimalikult kiiresti sinna tagasi minna ja uus valgustusraie ära teha. Tiheda kasevõsa vahelt upitavad end nähtavale looduslikul teel kasvama hakanud väikesed kuused. Varem istutatud kuused on juba üle-meetri-mehed. See on koht, kus saan oma kätega metsa kujundada.
Kasevihad teen kodus valmis ja riputan kuuri lae alla kuivama. Kuni lehtede kolletumiseni lõikan igaks saunapäevaks tavaliselt metsast värske viha ja kuivad lähevad alles hiljem käiku. Targemad mehed on rääkinud, et kasevihtade tegemise õige aeg on kahe jaani vahel - uue ja vana kalendri jaanipäeva vahel. Ma jõudsin napilt sinna vahemikku sisse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar