Päeva ilus algus

Hommikukohv joodud, astusin õue vaatama, kuidas ilm on. Minu leidlaps, see kass Murjam, kelle metsast talvel koju tõin, oli ühte punkti vaatamisse keskendunud ja asus, kõht maadligi, üle muru maja taha metsa poole roomama. Nägin küll, et rohkesti linde sebis vana mureli okstel ja et need võisid huvi pakkuda. Aga siis hüppas sarapuupõõsast välja hoopis oravapoiss. Ruttasin toast kaamerat tooma ja püüdsin ühtlasi silma kassil peal hoida. Et mine tea, äkki sööstab käbikuninga suunas. Õnneks mitte, sest paistis, et tallegi pakkus rohkem huvi jälgimine, mitte ründamine. Orav askeldas nii maapinnal kui vahepeal puu otsas. Sealt jälgis rohkem kassi, mitte mind. Enne kõrgemale kadumist tegi korraks päris valju häält. Et „mul on kiire, mis te vahite!”.

Päev läks korda. Töömees on tagasi jõeäärse taluaseme keldri katusel ja asus katet peale panema. Ise vehkisin tublisti kuusehooldust teha. Kui homse päeva vastu pean, saab ka suur põld lõpetatud. Üks väikelennuk tiirutas korduvalt edasi-tagasi üle talumaade. Küllap oli vaktsiini külvaja. Põllumehed künnavad kõrrepõldu. Hulk hiireviusid ja ronkasid tiirleb seal saagijahil. Eile nägin veel konnakotkast, täna mitte.