26. juuni Hein rinnuni

Päev läks oma plaanide kohaselt ja asja ette. Uurisin võimalusi segumasina ja generaatori rentimiseks, sest peagi tuleb vana keldri juures paar talgupäeva müüridele betoonvöö peale valamiseks teha. Talgulisi ja oma pere rahvast saan tõenäoliselt vaid nädalavahetusteks. Mida rohkem töökäsi, seda kiiremini saab tehtud. Kelder on üks osa pärandkultuuriobjektist.

Seni aga naudin tööd, mida saan segamatult üksinda teha. Vahetasin trimmeri rohuketta vastu, sest varjulistes kohtades on rohi lausa rinnuni sirgunud. Hakkan ette valmistama üht põllusiilu tuleva kevade metsaistutuseks. Talvel lõikasin kraavidest paju- ja toomingapõõsad maha, eeloleval talvel saab suured remmelgad ja lepad küttepuudeks saagida. Kõrval põllulappidel kasvavad nn. rootsi kuused, mis osteti Eestisse sisse 2001.a. Kasvavad võimsalt ja jäid metskitsedest puutumata. Aga mine sa tea, vaatasid, et väljamaa värk, eelistagem ikka eestimaist… Nüüd on plaan ülejäänud tühjalt seisev maa veel kuuski täis istutada. Kõrrelised, vaarikad ja putked on mulle peaaegu ninani, mõned takjad ka sekka. Niidan need kõik maha ja sügisel peab selle maa veelkord üle vaatama. Tean juba ette, milline töö istutatud taimede hooldamisel mind seal ees ootab, aga maa on rammus ja rootsi kuuskede kasv on igal aastal suurepärane. Kolm-neli aastat muret ja hooldamist ja siis saavad nad ise hakkama.