Õhtu eel, kui päike enam hullusti ei kõrvetanud, üritasin metsateed niita. Aga nagu needus – masin tõrkus ja enam teda käima ei saanudki. Tavaliselt on mul autos nii uus kui vana masin, aga täna läksin metsa ainult vanemaga, mis on kergem. Tuli see vanake uuesti külamehe kätte viia. Õhtul ta helistas, et oli karburaatori vedru ära vahetanud (mille vahepeal olin hankinud), korralikult sodist puhtaks teinud, sest summutist polevat enam gaasid välja pääsenud ja reguleerimist vajas samuti. Olevat tema käes ilusti tööle hakanud. Näis, mis ta siis minu käes homme teeb.
Enne metsast väljatulekut pildistasin õitsvaid takjanuppe. Lähedalt vaadates on need muidu vastikud tegelased ikka imekauni vormi ja värviga! Hall koos tumepunasega ja näib, nagu oleks ämblik käinud seal vahel oma niite kruttimas. Looduses on kõik kooskõlas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar