Sookured läksid. Üle metsa otse lõuna poole. Sellest tuli järsku hinge meeletu kurbus ja kurgus hakkas pitsitama. Seisin hulk aega väljade vahel teel, lootes näha metsade valitsejaid – kotkaid. Kuigi oli päikest ja tuult, polnud mu sõpru kusagil näha. Kas tõesti läinud nemadki?
Lõputa sadu on tõstnud väikese jõe kallasteni. Vool on nii kiire, et pole vulinatki kuulda, aina läheb, läheb…
Põlluserv upub ja seal on oma peatuspaiga leidnud kiivitajad, kuldnokad, mudatildrid, tutkad, heletildrid, piilpardid. Veel tiirleb õhus pääsukesi. Ootamatult ilmunud roo-loorkull paneb parved voogama. Peagi on kõik endises kohas tagasi. Tildrid otsivad mudast söögipoolist, kuldnokad ja kiivitajad tegelevad sulgede korrastamisega. Juba nädal aega on need linnud samas paigas peatumas.
Kartulivõtt pole veel lõpetatud, sest eile kallas terve päeva. Tujutult üritasin oma paberimajanduses korda luua. Ennelõunal lasin maal veidi taheneda ja kui oli jäänud võtta vaid 4 vaojuppi, tuli õhtu eel äike ja uus sadu. Pojengide ümberistutamine venib. Ainult seeni olen korjanud. Juba leidsin võiseeni, kaseriisikaid ja haavariisikaid. Riisikad on need õiged soolaseened, millest saab talvel igasuguseid toite teha. Eriti meeldivad mulle seenepirukad - jõuluks. Kuuseriisikatel on endiselt hoog sees ja noori tuleb veel lisaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar