Vihma tuleb kohe mitme kuunormi jagu ja maainimestel töö seisab. Ei saa masinad põllule ega metsa. Ainus, kus metsaelu kohe silmnähtavalt kihab, on seeneriik. Tänavu näitavad end peaaegu kõik liigid ja põnev on nii seeneteadlastel kui korilastel. Nägin täna oma metsas ripsjat maatähte, täiesti uues paigas, kuhu läksin vaatama, kas metsšampinjonid ka välja on ilmunud. Olid nemadki. Alles pisikeste nuppudena. Ja võiseeni muudkui tuleb ja tuleb juurde. Pildi tegin ilusast mittesöödavast kuldharikust.
Põllul veelombi juures paar viimast nädalat peatunud linnud on läinud. Tildrid, kiivitajad, piilpardid, tutkad ja linavästrikud. Tuul pööras ju põhjakaarde. Traatidele oli rivistunud umbes sadakond kuldnokka, pääsukesed tiirutasid putukaid haarates. Konnakotka noorlindu nägin üle pika aja nii eile kui ka täna tema koduterritooriumil. Võõraid läbirändavaid hiireviusid nägin ka mitmeid. Eile õnnestus taas oma metsavalvuri – händkakuga – kohtuda. Kohe mitmel korral.
Vihmasest ilmast on kasu ka – jääb aega paberitega tegelemiseks. Hakkan tasapisi ühele poole saama metsatööde aruannetega, mis vaja Erametsakeskusele saata. Juba koopiate pakk on märkimisväärne. Aina paberid, paberid … kõik tuleb ju metsas kasvavatest puudest… see paber.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar