Vananaistesuvi.

Ilus aeg, ainult päevad jäävad järjest lühemaks. On veel lilli ja liblikaid. Põllumees künnab, külvab, koristab vilja ja teeb ädala 3-ndast niitest silo – kõike korraga. Minu väljadele tuleb talinisu. Alles olid kõrrepõllul veelombid, nüüd tolmab külviku taga.

Metsades pole mingit liikumist märgata, ei riigimetsas ega teiste naabrite juures. Ainult mina müristan võsalõikuriga. On kindel plaan katsetada esimest korda sügisese istutusega. Esialgu küll imepisikesel lapil, 0,1 ha suurusel langil. Sellel tegingi täna ettevalmistustöid: niitsin maha vaarikad ja putked ning väikese võsa. Kui tihedalt istutada, mahub vast 200 kuusetaime ära. Vahepeal on jahimehed sinna servale sättinud metssigade söötmiskoha. Radasid on juba kõvasti tallatud. Näis, kuidas mu tänane niitmine sigadele mõjub, üsna lagedaks läks, ainult mõne sõnajala jätsin ilu pärast kasvama. Ja mis veel siis saab, kui kohe kõrvale taimed istutan ja nende ladvad pastaga siniseks möksin. Ei hakka jahimeestele teatama kah, et ma oma metsas taimed maha istutan. Küll avastavad isegi.

Vahepeal on palju rõõmustavat märgata Erametsakeskuse tegemistes. Toetuste info on välja pandud, liiguvad tehtud tööde eest väljamakstavad rahad ja jagatakse nõuannet. Tundub, et süsteem töötab. Minu jaoks jääbki see ainsaks võimaluseks, sest PRIA kaudu jagatava Euroopa raha saamise nõuded on koostatud väikeomanike huvisid ja võimalusi arvesse võtmata. Ikka seesama tuntud teema, et väikest pole vaja, olgu loomapidajana, kurgikasvatajana, poepidajana või metsaomanikuna.

Metsaistutus koridoridesse oleks üks võimalus, aga minul saavad peagi vanad põllulapid metsastatud. Koridorid on järele proovitud, juba 1999.a. ja enam ei taha ma lepikutes sel moel kuuski istutada. Praegu on lepad peaaegu raieküpsed, kuused aga jäävad valguse puudumise tõttu habrasteks, hõredateks. Laiemat ruumi oleks vaja olnud. Seepärast olen hiljem kasutanud moodust, et raiun terve põllu laiuselt (25-30 m) kogu võsa maha. Kraavi äärtesse jätan väärtuslikumaid puid kasvama. Seal on nii looduslikke kuuski, kaski, saari, ka õunapuid jm. Põllu istutan äärest ääreni kuuske täis ja kolm istutusjärgset aastat hooldan korralikult. Tuleb niita nii rohtu kui väsimatult kasvavat võsa: leppa, toomingat, kraavipaju. Selleks ajaks on taimed suuremaks sirgunud, siit-sealt mõni kaseseeme ka kukkunud ja võsakasv „kiusamise” tagajärjel pidurdunud. Ja kui metsloomade tõrjeks ka midagi ette võetud on, võib mõne aasta vahet pidada ja seejärel noorendiku hooldusega algust teha.

Paraku olen ma oma ettevõtmistega kogu aeg sammukese võrra ajast ees liikunud ja tööd said ilma toetusteta tehtud. Lisaks veidi teistmoodi (minu arvates paremini) kui praegustes toetustingimustes kirjeldatud. Ja kui noorendike hooldust oma tööna abikõlbulikuks ei tunnistata, siis pole mul selle Euroopa Liiduga suurt asja.