Oli linnupäev. Sadu lõppes alles pärastlõunal ja töötegemisest metsas ei tulnud midagi välja. Kuna kuulsin, et must-toonekure pojad on lähedal talupõllul, siis sõitsin neid vaatama. Nii nad seal kahekesi askeldasidki, nokad rohkem maas kui üleval. Üks valge-toonekure vanalindudest seisis lähedal maaparandussüsteemi kaevukaanel ja jälgis musti sugulasi. Kurepoegadel olid eemalt loetavate numbritega rõngad jalgadel ja pesa, kus neid rõngastati jääb naabervalda, umbes 20 km kaugusele. Maanteest olid nad 100-120 m kaugusel ja autode liikumisele tähelepanu ei pööratud. Kui mitu tundi hiljem sealt uuesti mööda sõitsin, olid kured endiselt samal heinapõllul.
Suurem valgete kogunemine oli mõne kilomeetri kaugusel must-toonekurgedest, lugesin 44 ja eemalt lendas neid veel juurde. Valge-toonekurgede pojad on lennuvõimelised ja peagi alustatakse teekonda lõunasse. Suurtesse parvedesse ühinemine ongi märgiks peatselt algavast rändest. Viljalõikuse aeg on käes ja enne lahkumist söövad linnud võimalikult palju, et pikaks teekonnaks jõudu jätkuks.
Tegin naabermaakonna metsateedel väikese tiiru. Korjasin veidi seeni. Oli kollaseid pilvikuid, tuhmuvat pilvikut, mõni kukeseen ja sambla sees juba rohekaid seaseeni ehk tõmmuriisikat. Paar haavariisikat leidsin ka. Soojade ja vihmaste ilmade jätkudes võib seeni tublisti juurde tulla. Praegu leiab neid varjulistest ja madalamatest metsaalustest, lagedal veel ei ole.
Järsku hakkasin puude vahel kuulma kiledaid hääli – noored kanakullid. Sellised kriiskavad ja nõudlikud hääled on mulle eelmistest nädalatest ammu tuttavad. Hääled tulid kord lähemalt, siis kaugemalt. Istusin autosse, et linnud inimest ei näeks ja nii õnnestuski puude vahel sööstvaid pruune röövlinde ka näha.
Edasi liikudes ja uusi kohti avastades sattusin tee äärde oksale maanduvale suuremale linnule. Jälle pruun. Uurisin läbi autoklaasi esialgu binokliga ja siis üritasin ka pildistada. Hästi huvitava rinnamustriga, pika saba ja kollaste silmadega tegelane oli. Suhteliselt väike pea ja mitte eriti jõuline nokk. Selline ongi herilaseviu. Mõnda aega oli ta ametis oma noka ja sulgede puhastamisega. Pildi saamiseks jäi ta mulle halvasti valgustatud kohta. Enda jaoks ja selle kohtumise mälestuseks tegin mõne klõpsu, teistele näitamiseks ei kõlba.
Igati tore päev oli ja loodus pakkus mitmeid elamusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar