Kiirelt möödub meie suvi. Kahju vaid, et tööd tehes ei jää piisavalt aega lihtsalt olemiseks. Selle nädalaga jõudsin olulisematele kohtadele ringi peale ja loodetavasti pole niipea enam neid kohti niita tarvis. Kütsin läbi peaaegu 15 liitrit bensiini. Jäänud on veel sünnikodu ümbrus, mis vahepeal pooleli jäi. Aga ka „karukase” tee, mis on samuti pärandkultuuriobjekt. Seal tuleb ka kraavivõsa niita ja palavate ilmadega on see päris ränk katsumus. Sitikate pärast, kes rohtu liigutades ründama kipuvad. Augusti teises pooles läheb lahti kuusekultuuride hooldus. Aga kõigest kunagi järgemööda.
Suve küpsemise märgiks on ka sarapuupähklid. Neid on sel aastal vähevõitu, eelmisel aastal olid ikka puud paksult pähkleid täis ja mänsak, see pähklisööja lind, krabistas mitu nädalat ja kogus rohkelt talvevarusid. Tal ei jää ükski tuumakas pähkel leidmata.
Mesilased elavad saare õõnsuses edasi ja vahetpidamata käib mingi toimetamine. Keldri sarikate virn kerkib. Pooled on valmis.
Suve küpsemise märgiks on ka sarapuupähklid. Neid on sel aastal vähevõitu, eelmisel aastal olid ikka puud paksult pähkleid täis ja mänsak, see pähklisööja lind, krabistas mitu nädalat ja kogus rohkelt talvevarusid. Tal ei jää ükski tuumakas pähkel leidmata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar