Olen juba mitu korda käinud metsaserval uurimas, kas maatähed end ükskord ka näitama hakkavad. Ja täna oli üks maa seest välja tulnud! Peaks olema kausjas maatäht. Mittesöödav, kirjanduse järgi haruldane liik. Avastasin nende kasvukoha mitu aastat tagasi ja kui on soodsad vihmased hilissuved, siis ilmuvad taas samasse kohta lilleõit meenutavad valkjad seened.
Täna käis pärandkultuuri konsulent minu tehtud töid üle vaatamas ja nõu andmas. Kangesti hea meel on, et sain uusi ideid keldri katuse kattematerjali valimiseks. Põhimõttel – mida lihtsam ja ajastule kohasema külaarhitektuuri lähedane, seda õigem.
Veidike jõudsin kuusekultuuri hooldustöid teha. Eilse jutu jätkuks mõtlesin, et küllap kuused püüavad ühe aastaga kahe aasta jao korraga ära teha, kui vastu sügist uusi kasve kasvatavad. Pealegi on meil rasked ajad ees ootamas ja saetööstustel puidunappus paistmas. Nii saamegi senise 80 aasta asemel raieküpse kuusiku juba 40-selt:).
1 kommentaar:
Täna sai kalal käidud, kala ei saanud küll, aga jäi neidsamu kausjaid maatähti päris üks silma mingi paar meetrit jõeveest kõrgemal kaldal, vinge vaatepilt:)
Postita kommentaar